Triinu Soikmetsa ja Rait Rosina kuraatoriprojekt “Vaibaalused” käsitleb sõna otseses ja kaudses mõttes vaiba alla lükatud või lausa põranda all sündinud kunsti.
Triinu Soikmets & Rait Rosin “Under the Carpet”
Pärnu Linnagalerii projektiruumis 7.05 – 30.05.2025
The curatorial project “Under the Carpet” by Triinu Soikmets and Rait Rosin explores art that has, both literally and figuratively, been swept under the rug – or even created beneath the floorboards.
Youtube keskkonnas video avamisel toimunud tegevuskunstist: https://www.youtube.com/watch?v=RlwtmAOjGtE
Vaibaalused lõpetavad seina peal.
Triinu Soikmetsa ja Rait Rosina kuraatoriprojekt “Vaibaalused” käsitleb sõna otseses ja kaudses mõttes vaiba alla lükatud või lausa põranda all sündinud kunsti. Looming, mida pole omal ajal peetud nö parketikõlbulikuks, suhestub institutsionaalse lävepakuga ka täna. NB! Pärnule kohaselt on vähemalt ühel teosel ka lehm ning näitus avatakse performatiivselt.
Projekti lähtekohaks on kuraatorite isade Vahur Soikmetsa ja Aleksandr Podõmahini 80ndatest aastatest pärit kunstilised katsetused – joonistused, maalid, assamblaažid, nii mõnigi juba ajahamba poolt puretud. Mõlemad tegid katset sisse astuda ka omaaegsesse Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, kuid jäid selle ukse taha. Esimesele heideti ette pop-kunsti ja kahtlaseid motiive, teisele sai saatuslikuks vaidlev toon mandaadis. Kumbki otsuse üle suurt ei kurvastanud ja oma põhimõtteid maha müüma ei hakanud.
Ka Kaarel Kütase Pärnust pärit isa Priit Kütas jäi kunstiinstituudi ukse taha ortograafia tõttu, kuigi hiljem avaldati tema lühijutt Loomingus ning nüüdsel väljapanekul saab näha tema maale. Toonase ametliku kaanoniga mittesobitunud autorid on projekti raames omakorda asetatud tinglikku dialoogi tänaste ekvivalentidega. Alexei Gordin esitab institutsioonikriitilisi küsimusi kunstivabaduse kohta, samal ajal kui Olesja Katšanovsakaja-Münd pöörab tähelepanu kunstniku elukutse võimalikkusele, tänastestele standarditele ja isiklikule perekonnaloole. Kui elusuuruses akademism vaiba alt välja ronib, siis seinad värisevad!
Rait Rosin ise on teinud rekonstruktsiooni isa loodud seinamaalingutest ja mõned tõlgendused tema assamblaažidest, mis okupatsiooniajal eristusid aktsepteeritud kunstist vormistuse poolest. Triinu Soikmets esitab jutustuse sellest, kuidas kunsti eest kõnelejast võib saada hoopis selle hävitaja. Autori surm ei ole aga kunsti lõpp.